See eksamiteks õppimine on üks kahtlane tegevus.

Hommikul hambaarsti juurest koju tulles mõtled, et kohe kui maha istud, hakkad usinalt lugema ja õppima.
Seda loomulikult ei juhtu.
Järgmine etapp on pidev enda kirumine ja jonn. Miks ma ometi ei õpi?! Oh why, oh why?! Pärast tundidepikkust eelpool mainitud tegevust tuleb allaandmise hetk.
Siis tuleb poodi joosta, jäätist osta ja end teleka ette Spiderman'i vaatama sättida.

Väga meeli lahutavale Spiderman'ile järgneb masendushetk ja lootusetus ning küllaltki kindel teadmine, et põrumine on homsel kaunil päeval lihtne tulema.
Kuid siis...
Siis!
Siis hakkab öö lähemale tulema.
Internet muutub järjest igavamaks. Inimesed järjest vaiksemaks. Ja in no time avastad ennast õppematerjalide juurest.
Konspekt kirjutab ennast ise ja sellega koos nihkub vaatevälja ka järjest eredamaks muutuv lootuskiir. Pärast seda tunduvad kõik ülesanded juba täiesti tehtavad ja ilusad
ning jääb ainult kahelda, kas see on reaalne kindlusetunne või üleväsimuse kõrvalnäht.
(üsna tõenäoliselt see teine variant, aga loota ju võib...)

Põrumiseni, Susanna!

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji