Seisin täna seal Kassitoome nõlval, kuulasin kuidas Tõnis Mägi "Koitu" laulab; vaatasin, kuidas tuhanded inimesed enda fotoaparaatidega pilte klõpsisid või mobiiltelefoniga lauluraamatut valgustasid; nägin, kuidas kevadpäevadele tuli otsa pisteti ja kõige selle keskel suutsin veel pugeda enda salamaailma, kus mulle jõudis esimest korda sel aastal päriselt kohale, et kevad on käes, sest pimedal Kassitoomel oli ilma salli ja kinnasteta täiesti arvestatav seista ja sinna minu salamaailma hiilis sisse ka tõelise tudengi tunne, mis oli üle ootuste meeldiv.
Üks hästi pikk lause kirjeldamaks ühte üsna kaduvlühikest hetke.
Ja trepikoja ukse ees taipasin taaskord kui minu(lik) linn on Tartu.
Hip-hip-hurraa!
Kommentaarid
Postita kommentaar