it was suicidally beautiful

Tänane õhtu on olnud kahtlemata selle suve õdusaim. Kui Carl oli poest krõpsu ja coca-cola't toonud, istusime kõik kolmekesi diivanile ja vaatasime aegade parimat filmi - Inception'it (millest ma sel korral märksa rohkem aru sain, kui eelmisel...). Lõputiitrite ajaks olime Meriliniga omandanud vaevumärgatava raskemeelsuse ning kolisime oma tekkide-patjadega rõdule. Õues puhus jahe tuul ja meie istusime maailma kõige pehmema ja soojema fliisteki all ning jagasime vaikusele oma kummastavat melanhooliat. Peale kosutavat vaikust rääkisime maailmaasjadest ja inimestest, kes millegi pärast meile nii kuradi olulised on. Ilus oli rääkida ja natuke kurb ka, sest me soovime, et kõik oleksid õnnelikud, aga seda nad paraku pole. Ja siis me vaikisime ning taaskord kandsime pehmelt oma sõnad tuulde üksteisele kuulmiseks. Kõige kosutavam õhtu(või siis öö)poolik üle väga pika aja. Mingil hetkel läks Merilin pesema ja mina kerisin ennast rõdule kerra, et veel viivuks aega kinni hoida. Kõik oli ideaalselt omal kohal, välja arvatud minu mõningad mõtted, mis ei suuda ennast formuleerida, vaid on selle asemel üks suur hägune mass. Aga kes sellest hoolib, ma olen notsu ja minuga on kõik alati hästi. Ja kui järele mõelda, siis alati ju ongi. (:

Hea, kui on olemas mõni asenduskodu kuhu mõnikord minna, et asjadele teise pilguga vaadata. Ma olen nüüdseks juba siin Viimsis päris kaua neid asju vaadanud ja see on nauding omaette. Olen kohtunud maailma kõige ilusama inimesega, olen oma parima sõbrannaga Harryt vaadanud, hommikuti pelmeene keetnud-praadinud, oma teise parima sõbranna üle ääretult rõõmus olnud ja toredate inimestega aega veetnud. Kõik tundub omal kohal olevat. Kuid ometigi on kõik eelmise suvega võrreldes täiesti teisiti. Aga see vist ei olegi alati nii halb. Ja pealegi, ma kirjutasin eile. Missest, et ühe lõigu, aga ma tegin seda.

such a beautiful place to be with friends.

On aeg sellele tore-toredale õhtule-ööle joon alla tõmmata.
Head ööd, Susanna.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

Kuidas minust sai mittetöötav inimene?