Oh, baby, baby it's all about the moon

Ma käisin pühapäeval Regina kontserdil.
Regina, oh, how so perfect?
Sa jätsid paraja portsu salajasi pisaraid mu juustesse, sest ilu oli rohkem kui ma oleksin osanud oodata ja uskuge mind, ma ootasin paljut.
Kuigi Regina heade lugude repertuaar on otsatu ja ta ei jõuaks eales ühe kontserdi aega neid kõiki mahutada, sain ma siiski mõned oma lemmikutest hingelt ära. Sel ööl sain ma rahuliku südamega magada. Ja õnneks on mul olemas inimene, kes teab, et vahetult pärast kontserti ei küsita "nohhhh, kuidas oli?". Made it even more perfect.
Kuigi mu praegune mina oli kontserdist jäägitult lummatud, oli see veelgi olulisem minu teismelise-minale, viie aasta tagusele minale (kelle peale ma muide viimasel ajal vajalikust rohkem mõelnud olen). Ta saab nüüd kergemalt hingata.


You’re like a party somebody threw me 
You taste like birthday
You look like New Years
You’re like a big parade through town
You leave such a mess but you’re so fun


Ja siis üks veel: 



Ja veel...




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji