Kodus-kodus on ka mõnikord päris hea.
Igasugused mõnu-mõnusad ja omamoodi rahustavad mõtted tulevad pähe.
Eriti kui sa oled ühel öösel sõpradega natukene liiga palavas autos väga inspireerivat jutulõnga kedranud.
Nüüd ma vähemalt tean, et sinivaalad kaaluvad 150 tonni ja ei taipa eales, mis oli mõttes esimesel inimesel, kes lehma lüpsis.
Isegi kui ma olen mõnikord "peast lihtne", on mul mõistust küll, et endale ilusat tulevikku unistada.
Nüüd tuleb ära oodata kolmapäeva varahommik, et Norra poole lennata ja et siis tagasi tulla, ennast hulluks õppida ja siis uuesti tavapärasesse rutiini langeda!
Kommentaarid
Postita kommentaar