Mõistsin täna taaskord, et maailmas on veel niiiii palju ägedaid inimesi, kellega veidi veel suhelda tahaks. Nii tore. Nii hea on teada, et nii mitmed erinevad inimesed on veel suhtlemiseks. Erinevad lahedad inimesed forever! *süda*
like a liftime.
Sammud. Istumine. Naeratus ja Susanna katkestamatu babble. Kas teate seda tunnet, kui maailm kõik ümber seisma jääb ja üks hetk tundub suht lifetime? Ma küll tean. Vaatasin neid tõllaratastest pupille (itsitasin omaette ühe selle quote'i peale) ja monkeys in my heart were rattling their cages. For thirty whole minutes. Ma tükk aega mõtlesin, kuidas see siia kirja panna, et ma teaksin ja nüüd kukkus nii välja. Nõrk, aga vähemalt olemas.
mulle tundub, et selle jutuga võtad sa inimesi kui asju... ja see on kurb
VastaKustutaooei, kallis Mary, Sa mõistad seda väga väga valesti.
VastaKustutaKui ma võtaks inimesi kui asju, siis ei pakuks nad mulle mitte kõige vähimatki huvi sellisel tasemel nagu ma neid päriselt armastan.
Mitte midagi seoses minu inimestefännamisega pole kurb. Selles on ainult maailma kõige puhtam õnn ja rõõm.
See on mu happy-postitus ju. See postitus, milles ma räägin, kuidas ma taaskord avastasin, et elu on lill. (:
VastaKustutaOooojaaa.. kòigilt on midagi òppida.
VastaKustutaon küll. ':
VastaKustuta