Koolieelne hommik. Kell on suht 17 minutit peale üheksat. Mina istun köögis, söön hommikust, surfan netis ja kuulan mingit mõne aasta tagust plaati, mille ma leidsin. Niiii veider on siin istuda ja põleva uudishimuga kuulata, milline lugu järgmisena tuleb. Ma isegi ei mäleta kõikide lugude nimesid ega esitajaidki enam, aga sõnad on ikka by heart! (: Kõikidel on kind of tähendus ka minu jaoks. Olid ajad. :D Aga igatahes, selliseid hetki peaks rohkem olema! Selliseid hommikuid, olgu nad siis nii sombused kui tahavad.
like a liftime.
Sammud. Istumine. Naeratus ja Susanna katkestamatu babble. Kas teate seda tunnet, kui maailm kõik ümber seisma jääb ja üks hetk tundub suht lifetime? Ma küll tean. Vaatasin neid tõllaratastest pupille (itsitasin omaette ühe selle quote'i peale) ja monkeys in my heart were rattling their cages. For thirty whole minutes. Ma tükk aega mõtlesin, kuidas see siia kirja panna, et ma teaksin ja nüüd kukkus nii välja. Nõrk, aga vähemalt olemas.
Kommentaarid
Postita kommentaar