poetandaspaceman.blogspot.com
Postitused
One foot in the grave. One foot in the shower.
Gary Jules - Falling Awake. "Monkeys in my heart. Rattling theire cages." See on hea laul ja te peaksite kuulama seda. Mina leidsin selle enda jaoks järjekordset "Grey anatoomia" osa vaadates. Nagu paljud teisedki, ei ole ma ammu kirjutamise eesmärgil enda blogimasinat külastanud. Ma nüüd tulin. Ma tahtsin tulla. (: Viimastest päevadest teen lühidad kokkuvõtted. Lood on nii, et eelmine nädalavahetus oli imetore. Esiteks, sest Gert ja Mai käisid külas ja teiseks, sest laupäeva õhtu möödus mul oma toa rahus, vaikuses ja üksinduses. Panin küünlad lauale põlema, läksin suure teki sisse, sõin kala ja salatit ja vaatasin "Grey anatoomiaid". Minu jaoks tekitas, kogu kupatus, emotsiooni missuguse. Pühapäev möödus puhkusenoodiga. Ja kummalgi päeval ei unustanud ma muidugi O.C-d. Esmaspäev oli õudne koolipäev, sest tahe on otsas ja suvi tulemas. Õnneks libises päev käest. Ülejäänud päevad on suht sarnased olnud. Kool, siis koju, siis Merilinga midagi tegema ja siis ...
Ali Whitton - The Storm.
Geniaalsed lyricsid. Ali Whitton on perfect! These melancholy daydreams that possess me when you leave Are dripping from the ceiling and waking from their sleep I'm just like a child pressing bruises on his knee Well isn't every bruise a memory? Something you did to me Something you did to me... I'm sobered by the silence and defeated by the clocks Investing time in poetry and rejoicing in the dark I’m reveling in bleeding cos' blood's the substance of our hearts You know by our design we're meant to hurt We've got to hurt Let's make it worse You want to aim for happiness but humanity is flawed Every story has a twist and it's the twist we do applaud You want to see tranquility but you must first see out the storm And all I want to do is keep you warm I'll keep you warm Bring on the storm... These melancholy daydreams that possess me when you leave Are dripping from the ceiling and waking from their sleep I'm just like a child pressing brui...
Siis kui..
Kuna ma lisan siia alati vähe pilte, siis ma lisan nüüd mõned siia. Siis kui üks mu lemmikfotofanaatik pilti teeb. ^^ Siis kui Susannal õhtuti fotokas on. Siis kui on hea idee ja hea teostus. Siis kui hetke tabatakse. See emotsioon. (: Siis kui kõik koledad olid. xD Siis kui mu venna oma fotoaparaadi jalutama viis. Siis kui me laululaagris käime. =^.^= Siis kui enam eriti ei viitsi. -.- Siis kui Andrese juures hõumid olemised on. (: Siis kui me Lapimaal laulmas ja elu nautimas käime. Siis kui Marten ja Ringo teesklevad, et nad on head poisid. ^^ Siis kui Gerdil ja Ringol kõht tühjaks läheb! xd Ma alustasin blogi, kui käis Ali Whittoni laul "If it is so" ja ma lõpetasin, kui see sama laul uuel ringil oli. Everyone dies to be free.
Mpka aku on tühi. =( Jälle.
Reedel oli üks põhjalik hundiratta päev. Hommiku algust ma ei mäleta. Kõige eredamalt mäletan seda, kuidas me Paukaga tegime esta koridoris hundirattaid ja siis ma tegin kukerpalli ka ja kõik vaatasid ja vahepeal plaksutasid ja naersid ja. Me olime Paukaga nagu külanarrid, aga jumalast naljakas oli. xD Ega jah, kellegi muu kui Paukaga ma ei rokiks ka keset esta tundi öökuninganna aaria järgi, vms iganes selle nimi oli. xD See on jumalast meie laul. Vahetunnis ka laulsime seda. xd Igatahes oli ülikõva Paukaga tantsida ja laulda ja joonistada ja kirjutada ja naerda. Ja seda kõike keset kirjanduse tundi. Ja meie teame, et Goethe on Dexteri poeg. xD Reedel käisin ma mingi kell laulmas. Suht mage. Peale seda läksime Merilinga Aasukale hundirattaid tegema. xd Mammu ja Kertu tulid ka millalgi ja siis me tegime kõik koos. Kertu ei teinud. Dunno why. Inimesi kõndis sealt igasuguseid mööda. Martinil oli sünnipäev ka. Laupäeval käisin laadal esinemas. Üks margimaid esinemisi mu elus. Nii tantsu k...
Half the World Away.
Nüüd ma istun jälle kodus koos coca ja suhteliselt hea tujuga. Kuulan Oasist ja mõtlen minu ja Mürka peale, kes me oleme jumalast öö ja päev. Jah, ma ei saa, ma tean, et ma olen rääkinud sellest enne, aga see ei ole enam normaalne. xD Kui tema ütleb poes, et Lion on täiega hea šokolaad, siis peaks juba ette teada olema, et minule see ei maitse. Kui ma tahan talle öelda, et üks inimene on nii äge, siis tema tahab mulle täpselt seda sama öelda, aga teise nimega. Inimeste suhtes on muidu meil maitse suhteliselt sarnane. Aga meie eelistused nende suhtes on natuke erinevad. Te ei pidanudki sellest lausest aru saama, oluline on, et mina mõistaksin. Ma hakkan vaikselt juba seda juttu uskuma, et vastandid tõmbuvad. See asi on vist nii, et maitsed ja eelistused peavad erinema, aga sellised mõned suured asjad nagu enamik inimesi ja huvialad peaksid enam-vähem klappima. Pisiasjad, mis on ometigi nii olulised, peavad erinema. Nii on ideaalne. ^^ Täna peale eelmist blogimist helistas peagi Merilin ...
Bowl of Oranges.
Äratus oli varajasem kui tavaliselt. 6:25, kui nüüd täpsem olla. Ärkasin ja esimene mõte oli, et ma ikka lükkan natuke edasi, aga suutsin täna oma mõtetest üle olla. Selle asemel haarasin hoopis füüsika õpiku ja kordasin kõik, enda meelest vajalikud asjad, üle. Tunne oli kohe palju kindlam. Terve õppimise aja kummitas mind mõte, et ma teen ruttu ja siis saan veel 10-20min magada. Lõpetasin lugemise 50 kanti ning mõtesin hetkeks magamisele, kuid mõtlesin kohe ümber ka, sest ma ei tundnud seda rusuvat väsinud. Olin pigem hoopis ergas. Isegi üllatusin. Läksin kooli. Koolis olid tunnid. Esimene tund oli füüsika töö. Enne seda käis klassi ees tihe sagimine ja üksteise käest erinevate asjade küsimine. Üllatusin jällegi, avastades, et mu loogika ei olegi iga kord nii mööda. Tööd ma enam-vähem oskasin. Nelja peaks vist ikka saama. Hoian endale pöialt. Järgmine ülioluline õppeaine oli klassijuhataja tund, kus ma lugesin natuke raamatut, kirjutasin muusikat ja kuulasin, mida teised räägivad. See...
Hommikul oli vaevaline äratus nagu juba mitmetel varasematel päevadel. Kuid siiski jõudsin ma üllatavalt vara kooli ning istusin eesti keele klassi ukse taga ja ootasin inimesi ning koolikella. Vaikselt hakkasid kõik kooli tilkuma ning Merilin ei pääsenud üllatusest, et mina ükskord struktuuriõpetuse ajaks üle pika aja õigeks ajaks koolis olen. Täna tegin tunnis usinalt tööd kaasa. Kaarel oli ka meie tunnis, sest muidu ta oleks nagu heidik, pidanud terve tund aega koridoris istuma üksinda. Õppisime tüvevokaali ja mingit neist vaheldustest. Peale estat hakkas matemaatika, kus lahendasime kolmnurka. Reedel on töö. Elan üle küll, ma arvan. Seejärel oli vene keel õpetaja Ninja seltsis, kes ennastunustavalt minu ja Mariga põhiliselt juttu vestis. Kertuga ka. Rääkisime elust ja olust. Põhiliselt siiski koolist. Terve järgneva vahetunni tegime me Kertu ja Gerliga üksteisele selgeks, et me ei taha, me ei suuda, me ei viitsi ja me ei jõua enam koolis käia. Iga üks meist ilmutas üleväsimuse märk...
Hommikul luuke kergitades mõistsin õudusega, et ma olen jälle kohutavalt sisse maganud, sest päike säras aknast sisse ja unepoiss ei olnud ka eriti kiuslik. Haarasin kiiruga kella järele. TÜNG! Kell oli tegelikult alles 5:44 ^^ Heitsin rahulikult pikali tagasi ja magasin ühe täiusliku tunnikese. 6:45 avasin silmad lõplikult ning kobisin vannituppa pead pesema. Seejärel astusin paari sammuga oma tuppa tagasi ja loopisin tänased õppevahendid kotti. Sealhulgas kummikindad ja käterätiku. xd Panin riidesse, sõin ühe kotletivõileva, jõin pool tassi piima ja vaatasin multikaid. Seejärel läksin ootusärevusega kooli. Enda maja nurgal kohtasin taas Age, kellega oli seltsis segasem. Ootusärevus oli kunstiajalugude pärast. Täna oli päev, kus tuli vaseliini ja kipsiga jännata. Alustasin kipsi ribadeks lõikumisega. Seejärel möksisime Kertu näo vaseliiniseks ja terve esimese tunni ladusin ma talle neid märgi kipsiribasid näkku. Ladusin kuni silmad ja suu ja kõik oli korralikult kaetud. Seejärel hakka...
Okei, enne oma blogisse neid asju kirjutades ma ei ainult muigasin nende üle, aga praegu ma lämbun nii et vähe pole. xD On olnud ka ohtlikke olukordi, kus ma oleksin coca kätte lämbunud või selle klaviatuurile pursanud. xD Merilin leidis, et see kummituse jutt oli kahtlane ja siis ma lugesin üle ja oli jah, aga kõik sellest oli jumalast sulatõsi. xD Rinx arvas, et Kose on haunted! xdddddd ' meriliningrid see öösärgi heljumine kammis mul kaa ära ' meriliningrid oi blinnnnnn Mia Susanna says: saad aru see oli jumalast karm xD Mia Susanna says: Ma mõtlesin, et mingid coca aurud vms Mia Susanna says: xD ' meriliningrid ahahahahahaha xd ' meriliningrid sa viskad täna ikka nii sitaks kildu ' meriliningrid saa üle juba Ja nii ongi noh xD SAAAAGE ARU!!! xd Ja siis Merilin tuletas mulle meelde, kuidas Ravilas tekk Anu kohal heljus ja nüüd muutus olukord eluohtlikumaks. xD meriliningrid heljuma on niiii naljakas sõna ' meriliningrid mäletad ravilas, kui anu kohal tekk hel...
Nii, peale pikka hoovõttu, jõudsingi ma lõpuks siia. xd Hommikut plaanisin ma pikka, aga sain ülilühikese. Esimene tund oli mul vaba ning mõtlesin, et ärkan siiski seitsme paiku. Tühja sellega. Peale esimest kella edasi lükkamist, mis on ülimalt tavaline, tuli uni magus. Simad avasin ma järgmine kord kell 9:18. Avasin ja tegin tempoga. Jõudsin struktuuriõpetusse 10 min enne tunni lõppu ja asjad olin ma ka koju unustanud nagu paljud muud asjadki täna. xd Selle magusa une jooksul nägin ma jumalast kõva unenägu. Mitte midagi sisutihedat või seotut, aga ägedat. Alustuseks kirjeldan miljööd. Oli kevad ning kool oli hiiglaslik, umbes nagu Ameerika filmides. Igatahes oli meil tohutu kooliaed, mida ma jumaldasin. Ja tohutult oli õpilasi ka. Suured muruplatsid ja selliseid väiksed künkad, teate küll. Esimene klipp, mida ma mäletan oli see, et me mängisime nagu me oleksime kolmandas klassis. Ma ei tea miks. xd Igatahes ehitasime me Sandri ja Otiga legodest torni. Meil olid kindlad mõõdud ette an...
Kolmapäeval pidin ma koolis olema 5 akadeemilist tundi, sest jällegi jäid meil saksa keeled ära. Seekord teadmata põhjustel. Milline õnn! Ma usun, et kõik on minuga ühel nõul. Peale seda tulin koju, vaatasin pisut telekat, pakkisin asjad ning asusin vanaema poole teele. Enne seda käis Mari ka külas. Vanaema juurde sõitsin koos õe ja Rihetiga. Nii mõnus. Natuke aega ma magasin autos ja siis käisin ringi enda muusikamaailmas ja nautisin üldse sõitu nagu tavaliselt. Vanaema juures ootas mind ees rabarberikissell, oma voodi ja üks tore jutt, mille ma leidsin. Issver kus meenutas vanu aegu. Nojah, see selleks. Õhtul sõime liha ja kartulit ning magamamineku aeg. Enne uinumist lugesin E.Hemingway "Ja päike tõuseb". Järjekordne hullude tegelastega raamat. xd Nad on nii lahedad, kuigi nende elu ma endale ei tahaks. Lugesin kuni ma lihtsalt enam ei suutnud, silm vajus kinni ja sisust ei saanud ma enam midagi aru. Hommikul ärkasin kell hilja ja läksin hommikust sööma. Tavalised võileiva...
Tänane päev algas varakult, kuid mõnusalt. See algas jaheda dušši, näokoorija ja meeldiva lõhnaga seebiga. Me sõitsime linna, kus oli ortodont ja massaaž ja paar poodi. Ortodont käskis pool aastat veel klambreid kanda ja siis jälle tema juurde pöörduda. Ma arvan, et siis ma peaksin neist lahti ka saama. Lõpuks. (: Massaaž oli valus ja mõnus nagu alati, aga täna küll Enya plaati polnud. =( Muidu oli massöör ikka tasemel. Täna hakkas minu jaoks täielik kevad-suve hooaeg. Tähistasin seda paari uue hilbu ja uue telefoninumbriga. Kui tahate, siis küsige. Kõikidele ei jaga. Otsustasin enda jaoks mõned olulised asjad ära ja mõned, mis olid juba peaaegu otsustatud, kinnitasin lõplikult. Suvel lähen äkki Mürkaga tööle isegi ja ma sain täna aru kui väga ma endale tegelikult kummitallaga pastlaid tahan. Vägaväga. Täna mõtlesin juba igasuguste suve asjade peale. Ei suuda ära oodata, aga senikaua püüan siiski veel korralikult koolikohustust täita. Tegingi koju jõudes oma eesti keele ettekande ära. ...
Ma tahaksin täiega midagi rääkida, aga ma ei oska. xd Vaatan praegu superstaari ja rääkisin üle pika aja Mariaga juttu ja siis natuke Ergoga ja siis Mürkaga ja Joonase ja Mariga, aga igatahes see mu point oligi. Rääkida tahaks, aga ei oska. ^^ Homme peaks ka linnas ilus päev tulema. Kohtan toredaid inimesi ja saan massaaži minna ja saan ortodondil üle pika aja ära käia jaa.. (:
Reedesel päeval oli kool, oli teater, oli puhkus. Hommik oli kõige tavalisem, kuid kirjanduse tunnid olid asendatud Tõnu Aava ja Meriko segakoori ühistöö "Rätsep Õhk ja tema õnneloos". Mingeid erilisi emotsioone see minus just ei tekitanud, aga oli vaadatav. Peale seda jäi meile pisut vaba aega, mille mina veetsin õues footbagi mängides. See on mõnus ajaviide. ^^ Siis oli matemaatika, rahvatantsu proov ja kojuminek. Reede õhtul tulin koju ja ma ei teinud mitte midagi. Vahtisin lakke ainult. Kuni ma õhtul Mammu ja Kertuga õue läksin. Koju jõudsin ma pisut enne kahtteist ja siis pugesin voodisse. Laupäeval ärkasin kell üks. Mind ajas nii närvi see, sest magamine on täielik ajaraiskamine ja ma olin just 13 tundi järjest maganud. Nii jube. Mõttes soovisin igatahes kirjandikirjutajatele edu. ^^ Polegi veel kuulnud muljeid eriti. Millalgi laupäeva päeval vaatasin Mariga koos Step up 2-te. Minul siis juba teine kord. Peale seda geekisin ma suurima hea meelega O.C-d ja enne lõppu jub...
Tänane hommik hakkas positiivse üllatusega: ärkamine ei tekitanud absoluutselt mingeid probleeme. Eileõhtune Grey anatoomia vist aitas vms. xd Hommikul pesin pead ja föönitasin ja sõin ja panin riidesse ja pesin hambaid ja seda kõike hoopis teises järjekorras. xd Siis läksin kooli, kus polnud taas midagi märkimisväärset. Isegi tunde ei jäänud ära. Selle asemel läks üks vahetund hoopis raisku, sest 10ndad klassid pidid kogunema saali, kus neile püüti selgeks teha, et toiduga ei mängita ja, et 30.mai läheme me Aegviitu sõrmustepeole. Minu sõrmuse number on praeguste andmete ja väikese varuga 17,5. Täna oli võimalus mõõta. Minu sõrmuse sisse saab graveeritud mu täisnimi ja lend. ^^ Kehalises tantsisime me täna ladinarütmide järgi ja tegime pisut improliikumist. Nii kohutav, ma ei suuda ju normaalseid liigutusi minutiga välja mõelda. Me võiks rühmades seda asja teha või midagi. Igaüks peab mingisse minikavasse oma liigutuse panema orsmthg. xd Peale kooli tulin koju ja häksisin küberruumis ...
Jalg ei olnud meil raske, ei, üldse mitte. Ma siis alustan laupäev a varahommikust. ^^ Nagu tavaliselt enne tähtsaid sündmusi, nägin ma unes, kuidas ma jubedalt sisse magan. Seekord seda õnneks ei juhtunud. Eelmisel õhtul olin oma rahvariided tipptasemel ette valmistanud, välja arvatud korralik pluusi triikimine. Enda arust sain selle sirgeks, kuid hiljem teiste omadega võrreldes, oli see üks suur korts ise. xd Kui ma hommikul sokikorvis sokke otsides tuulasin, avastasin hiiglasliku ehmatusega, et mu vöö oli ka seal. Ma olin selle täitsa unustanud. Selle leidmine oli mulle šokk terveks päevaks, sest ma ei lakanud mõtlemast, et mis siis kui ma oleksin selle koju jätnud. Kui ma bussijaama jõudsin, ootasid mind ees õpetaja ja keegi veel, ma ei mäleta kes see oli. Piinlik. Igatahes läksime me siis õpetajaga poodi, et varustada meie rühma vee ja õuntega. Kui me tagasi jõudsime oli buss juba ees ja inimesed seal sees. Mammu tuli ka kaasa meiega, moraalseks toeks või nii. ^^ Bussis istusin ma...
Üks samm edasi ja kaks tagasi.
Tänane päev algas tõsist sorti sissemagamisega. Vabandust õpetaja Leida. Kuigi ma magasin esimesse tundi lootusetult sisse, jõudsin ma siiski enda hommiku toredalt sisustada. Tegin endale praemuna ja pakkisin asju ja vaatasin telekat veel ja sättisin ennast ja olin üllatavalt kärme kõigis oma tegemistes. Minu jaoks esimene tund oli kehaline kus sai jälle võrku mängitud. Jah, mu tuju oli nagu ta oli, aga võrku oli ikka lahe mängida. Peale kehalist hakkas arvuti, kus sain lõpetatud on pikale veninud töö. Peale arvutit algas geograafia. Enne geograafia tundi käisin empsi klassis ja mõtlesin endale varjunimesid välja, et emps saaks mu tööd omaloomingukonkurssile saada. Te loete praegu Sonja Ausi juttu. Või siis Seebivee, nagu mu ema mulle teise nime pani. Geograafia oli suhteliselt ebahuvitav, sest me täitsime taas kontuurkaarti, mis mul siiani suhteliselt lohakas on, sest ma märgin hetkel kõik kaardile harilikuga, et pärast korralikult pastakaga asjad joonde ajada. Peale geograafiat alga...
Mul pole täna eriti midagi kirjutada, aga ma tahaksin. Ärkasin natuke peale poolt üheksat ning nautisin hommikust üksindust. Missest, et õde ja vend olid kodus, aga nad magasid. Nii mõnus oli ühest toast teise tatsata, teades, et keegi ei tule segama. Vahepeal istusin suurde tuppa maha, panin enda ette kausi ning hakkasin sinna porgandikoori panema. Peagi oli mitu prisket porksi kooritud ja siis ma lõikasin nad tükkideks, panin karpi ja asetasin koolikotti. Kohe porgandikarbi järel suundus mu põhjatusse koolikotti ka veepudel. Mul on juba kopa ette visanud see mõttetu raha kulutamine koolis igasuguse hea ja parema peale. Nüüd on see mure vähemalt murtud: ma võtan kodust kaasa.^^ Esimene hariv tund möödus inglise keele seltskonnas. Kas just tänane tund oli nii hariv, kuid eesmärk pidi vist see harimine olema, as they say. Peale seda läksime Mariga Puruvanasse, et mulle valged sukkpüksid ja kummi osta. Ma pidin õpetajale kummi ja seeliku viima, et ta selle ülemise ääre korda saaks teha. ...
Või, et siis tahate kuulda minu päevast?! Hommikul ärkasin ja mu esimene mõte oli, et ohh, äkki ma ei tunne ennast täna nii masendavalt nagu eelnevatel hommikutel. Ja see toimiski. Ei tundnudki. Ainult, et nüüd oli see mitte-millegi-tegemis-tuju asendunud tohutu väsimusega. Teleka ees lebades tegin suuri jõupingutusi, et oma tonnide raskuseid silmalauge lahti hoida. Ma julgen väita, et ma sain hakkama. Kooli kõmpisin keskmise tempoga. Ei tahtnud ennast tagant kiirustada. Jõudsin kooli ja esimese asjana kirjutasin ära väldete töö. Nii üllatav kui see ka ei ole, suutsime me terve klassiga tunni lõpuni vait olla. Meile kuluks üks aplaus ära. See oli erakordne juhus. Teine tund oli matemaatika. Sain oma töö kätte. Nägin nelja meetrise miinusega ja ei oleks osanud õnnelikum ollagi. Ma ju juba ütlesin, et see töö küll kõige paremini ei läinud. Järgmisena tulid vene ja inglise keel. Kui ma praegu mõtlema hakkan, siis mulle ei meenu midagi, mida me nendes tundides kasulikku teinud oleksime. Ve...
Nädal algas raskelt. Hommikul olid esimesteks mõteteks, et mina ei taha see nädal midagi teha. Ma ei taha, ma ei jõua, ma ei viitsi.. Njah, ega mõtetest alati kasu ei ole. Ajasin ennast voodist püsti ja tegin tavapärased hommikutoimetused. Siis oli aeg ennast kooli lohistada. Meeldiv oli vähemalt see, et esimene tund oli vaba. Niiöelda teine tund oli struktuuriõpetus. Parandasime seal kaheksandike ja üheksandike töid ja naersime niisama. Peale seda tuli veel igasuguseid tunde kuni jõudis kätte füüsika aeg. Oi üllatust, meie Rein Tindi füüsikaminutid olid asendunud muusikaõpetuse Vene romantikute tööga. Arvasin, et ega ma midagi suurt sinna kirjutada ei oska, kuid täna tööd tagasi saades, avastasin meeldiva vastukaja hinde 5 kujul. Järgmine tund oli tegelik muusikatund, kus kuulasime üle kõik kuulamistöö palad ja siis oli kojuminek. Milline õnnis tunne. Koju jõudes arutasin endamisi, et võiks nüüd üle pika aja juba korralikult koduseid töid teha. Alustasin kunstiajalooga. Töö oli tulem...
Viimati lobisesin teile Mari sünnipäeval. Vahepeal oli veel minu empsi sünna ja nädalavahetus. Empsi sünnipäeval ei toimunud minu meelest mitte midagi märkimisväärset. Meie tubli humanitaarrühm alustas tundi vene keelsete õnnesoovidega, sellele järgnes inglise keel ja lohutusvooruks ka eesti keelne leelo. Projetkor suunas ka seinale meie õnnesoovid. Siis jätkus tund tavapäraselt, ainult, et enamikul meist matsusid suud šokolaadist ning mõni lutsutas karamellkompvekke. Reede hommik algas vene keelsete sõnadega. Ehk siis vene keel koos Leidaga. Teine tund oli kehaline ja võrkpall. Ma sattusin lausa vaimustusse sellest. Leppisin juba kõikidega kokku, et mina lähen ka suvel nendega mängima võrku. Pidin servimise ka hindele tegema, aga mul läks natuke sassi. =( Sain nelja, kuigi oleksin olnud võimeline ka viie saama. Järgmine tund oli arvuti, kus ma oma asju tegin. Neid asju mis valmis peaksid saama. Ja geograafia tund asendus rahvatantsuprooviga. Seejärel ootasin ma painajalikult kirjanu...