Mõnikord ma lihtsalt taban oma päevades neid hetki, kus ma taipan, kui palju ma kasvanud olen. Vastik on olnud, aga äge on mõelda, et ma olen siia kehasse ja meelelaadi välja jõudnud. Nüüd jääb ainult põnevus, et kuhu edasi.
Mohhito tuleb külla.
Üks pilt seeriast varsti näete-teate! Pilt by Kate Make. Eilse kohta nii palju, et käisin raamatukogus, kust sain mitu maitsevhead raamatud, kuid mitte Tšehhovi näidendit ning õhtul käisin tõbist Kertut vaatamas. Täitsa tore oli ja jumala ära kammis ja.. no nagu ikka. Tänane päev on nii kelmikalt tore olnud. Iga hetk on meeldinud. (: Hommik algas üsna varajase ärkamisega, kuid siis ma veel lebosin ja lebosin kuni kella üheteistkümneni. Siis ärkasin, sõin õe valmistatud hommikusööki ja olin Internetis. Mingil ajahetkel isegi tegelesin veidi Tšehhovi novellide analüüsidega ning aitasin kahte suurepärast sõpra nende kirjanditega, mis oli iseenesest veider kokkusattumus. Keegi eriti ei küsi mult sellist abi ja täna kaks korraga. :) Siis olin ma taas Internetis, kus ma oma kalli kihlatuga ühe väga meeldivlõbusa jutuajamise maha pidasin. Tagajärgedeks oli üks hiiglaslik naeratus, mis saatis mind terve ülejäänud päeva. Peale seda siirast vestlust läksin rahvatantsutrenni, mis oli tavapäraselt...
Kommentaarid
Postita kommentaar