Me istusime sagedasti üheskoos,

    kui noored olime, jumalatehämaras.

    Me tulime vihmavoogudes.

    Me läksime tuulehoogudes,

    säravas udus täis päikesesüsteemisid -

    me otsijad, trotsijad katusekambritest,

    kui olime noored.

    Meil oli siis tuld küllalt, tuult küllalt

    meil, katusekambritest tulijatel,

    meil, elu urangutesse minejatel:

    aateid, vaateid, ihasid, vihasid,

    käärimisi, vaidlemisi, nägemisi, tegemisi

    nende ärevate päevade sumeduses,

    õhtute kumeduses -

    ja suurtest sõnadest, suurtest sõnadest

    ei olnud iial puudust.

-Gustav Suits

Sest eesti kirjanduse ajaloo õppimine on oodatust palju huvitavam.