Täna tuli viimaks hästi natuke koduigatsust peale. Võinoh, lihtsalt kõik on nii teistsugune nagu see alati on olnud. Tahaks, et võõras juba tuttavaks saaks. (ja koolitee võiks magically lüheneda. (: tänks.)
like a liftime.
Sammud. Istumine. Naeratus ja Susanna katkestamatu babble. Kas teate seda tunnet, kui maailm kõik ümber seisma jääb ja üks hetk tundub suht lifetime? Ma küll tean. Vaatasin neid tõllaratastest pupille (itsitasin omaette ühe selle quote'i peale) ja monkeys in my heart were rattling their cages. For thirty whole minutes. Ma tükk aega mõtlesin, kuidas see siia kirja panna, et ma teaksin ja nüüd kukkus nii välja. Nõrk, aga vähemalt olemas.
koolitee lüheneda? :D
VastaKustutamõtle minu peale -.-
Ma tahan ka, et võõras tuttavaks saaks. :)
VastaKustutaErki.. Sa ei pea seda jala läbima! :D
VastaKustutaJa ega ma ka ei ütle, et mul mingi surmav tee on, aga siiski-siiski, ma olen laisk. : D
Ja Kertu, know what you feel.