Kas kõik inimesed on üksteise peale tuumakadedad, or is it just me? Eriti kui asi puudutab annet, oskuseid ja loovust.
like a liftime.
Sammud. Istumine. Naeratus ja Susanna katkestamatu babble. Kas teate seda tunnet, kui maailm kõik ümber seisma jääb ja üks hetk tundub suht lifetime? Ma küll tean. Vaatasin neid tõllaratastest pupille (itsitasin omaette ühe selle quote'i peale) ja monkeys in my heart were rattling their cages. For thirty whole minutes. Ma tükk aega mõtlesin, kuidas see siia kirja panna, et ma teaksin ja nüüd kukkus nii välja. Nõrk, aga vähemalt olemas.
See on täiesti tavaline nähtus.
VastaKustutaThank god.
VastaKustutaMa lausa ehmun vahel, kui märkan, missugune kadedus minu sees pulbitseb.
VastaKustutaOn eks? Issand, kui hea on kuulda, et ma ei ole üksi selles kurjas piinas.
VastaKustutaAga tegelikult on see väga kole tunne ja mul on kurb kuulda, et ma pole ainuke. Arvan, et sellest peab kas üle või lahti saama. Ole tugev!
VastaKustutaOlen küll. (:
VastaKustutaJa Sa ole ka, sest Sa oled üks neist inimestest, kelle peale on põhjust kade olla. :'